Tunnimees oli poodi jõudes väga väsinud ning ta igatses uudishimust ning spontaanseid seesuguseid olukordi. Seejärel ta kuulis eelmise poekülastaja tervitust: “Jah, see poeriiul siin on väga tohutu vastu võetavadest, mis me siin oleme näinud”. Tunnimehe huvi oli äratatud ja ta küsis, et mis asju ta täpselt kaalub.
“Oh,” vastas poekülastaja tõhustatult, “ma mõtlesin suhkrut ja kohvi, mida on vaja minu koduses valmistatud funtsis.”
Tunnimees muigas ja andis eelmisele poekülastajale lohutuseks ühe käskiva noodi: “Tee oma spontaansus ise ära”.