Rändaja ja talumees

Teadmiseks: Huumor on Vikipeedia järgi vahend naermise esilekutsumiseks ja meelelahutuseks; see on satiirist ja sarkasmist heatahtlikum.

Oli kord rändur, kes leidis Eestimaal külakesest talu, kus pakuti majutust ja toitu.

Rändaja ütles: “Ma olen kuulnud, et Eesti talunikel on kõige südamlikumad majaperenaised. Kas ma saaksin sinuga õhtust süüa ja teie külalislahkust proovida?”

Talumees silmitses rändajat ja ütles: “Muidugi saad, aga kõigepealt pead mind aitama.”

“Kuidas sa soovid, et ma sind aitan?” küsis rändaja.

Talumees vastas: “Meie lehm on kadunud, sa peaksid ta üles otsima. Kui sa leiad lehma, siis ma pakun sulle südamlikku külalislahkust ja hea õhtusöögi.”

Rändaja läks ja otsis lehma üles. Ta leidis lehma metsast, aitas talumehel lehma tagasi talu juurde viia, ja talumees pakkus talle õhtusöögi, nagu lubatud.

Pärast õhtusööki rändaja tänas talumeest ja küsis: “Kas külalislahkus on sinu jaoks alati selline raskusi nõudev?”

Talumees naeratas ja ütles: “Ei alati, aga kõik, mis on armas, nõuab vaeva.”

Märksõnad: nali, naljad, Eesti, reisija, talumees, külalislahkus.

Miks see nali toimib

Huumori tavalised võtted on liialdus, ootamatu pööre ja hea ajastus. Kuulaja ootab üht lõppu, aga saab teise – ja just see üllatus paneb naerma.

Miks see nali töötab

Hea anekdoot ehitab kuulaja peas üles ootuse ja murrab selle siis ootamatult. Huumori uurijad nimetavad seda vastuoluks või üllatuseks: kuulaja arvab, et teab, kuhu lugu läheb, kuid lõpp pöörab kõik teise nurga alla. Vikipeedia järgi kuuluvad huumori meetodite hulka ka liialdus ehk hüperbool, tuttava olukorra uude konteksti panemine ja õige ajastus. Kõik need võtted on kasutusel ka selles naljas.

Eesti naljades on eriline koht tegelastel, kes näivad aeglased või lihtsameelsed, kuid jõuavad lõpuks parima lahenduseni. Nii naerame korraga nii tegelase kui ka iseenda üle – see on heatahtlik huumor, mis ei solva. Naljade sõnavara ja murdeväljendid on sageli vanad, ja nende tähendust saab kontrollida Eesti Keele Instituudi sõnaraamatutest.

  • Liialdus teeb tavalise olukorra koomiliseks.
  • Ootamatu lõpp paneb naerma.
  • Lühidus hoiab tähelepanu puändil.

Jaga nalja sõpradega ja vaata, kas nemad teavad mõnda teist versiooni – sama naljalugu võib rännata eri tegelastega.

Kui proovid seda nalja ise rääkida, pea meeles ajastust: tee enne puänti väike paus ja lase kuulajal hetkeks oodata. Just see hetk teeb lõpu naljakamaks. Ja kui keegi ei naera, ära muretse – ka see on osa naljavestja elust.

Hea nali on nagu hea vürts: väike kogus õigel ajal teeb kogu õhtu paremaks.

Jaga nalja edasi – aga ära reeda puänti ette!

Allikad