Las ma teile räägin ühe lühikese, kuid siiski armastatud anekdoodi. See on nagu igapäevane Eesti elu, kuid lisatud on näpuotsatäis sooja huumorit.
Külaklubis
Lülisool oli õhtu. Kohalik külaklubi oli mõnusalt sumisev. Ants ja Juhan istusid läbi vana lauamängu ja naersid südamest. Kõik tundus tavaline, kuni Lauri astus sisse.
Lauri oli tuntud külakonnas kui kerge kiitleja. Elas uhkes talus, tal oli suured viljapõllud ja mitu autot. Tal ei olnud oma juttudega kunagi piiri.
Järgmise ringi jook on minu
“Noh, mehed,” ütles Lauri astudes ligi ja patsutades Antsu õlale, “kuidas teil läheb? Eks ikka parem oleks, kui saaks sellist elu nagu mina, onju?”
Ants ja Juhan naersid südamest. “Võib-olla,” tõdes Juhan, “aga Lauri, sa oled vist unustanud, et elu maal ei käi ainult raha ja väärtuste ümber. Meie jaoks on oluline pere, sõprade ja loodusega kooskõlas elamine.”
Lauri naeris ja pani oma rahakoti lauale. “Järgmise ringi jook on minu,” ütles ta.
Mõõdukus ennekõike
Ants tõstis kulmu ja ütles, “Lauri, sa räägid nagu oleks sul kõik, aga tegelikult on sul ainult see, mis sinu rahakotis on.” Lõpuks võttis Ants Joogiklaasi ja ütles: “Terviseks, Lauri, aga ära unusta: elus pole kõige tähtsam raha, vaid õnn ja mõõdukus.”
Kõik naersid ja klaasid kokku lõid.
Märksõnad: nali, naljad, Eesti elu, sõprus, raha, mõõdukus, külaklubi.