Kahjuks oli Maaleisil üsna vana põlvkond ja seetõttu oli tal raske leida noori, kes tulnud polkadele. Selle pärast pidi ta kutsutama kõik vanemad inimesed oma külasse, et leida noori, kellele hüütud polkada. Kui paar inimest olid viimased polkajad, oli Maalehele selge, et nüüd on tal ainult kaks väljavaadet – uusi noori kutset metsast saata või polkada vanadele, kes juba kohal olid. Tal oli mõte anda vanadele kutse polkadele minna – ta ütles neile: „Kui saate minu juurde polkata, saate te välja ja magama minna ilma, et ma peaksin teid välja viskama!” Vaatamata pisut halvale naljale tegid kõik vanad inimesed Maalehe palvele järele ja said puhkuseks välja.
