Teadlased olid registreerinud sissetungu ja said aru, et tegu oli välismaalasega. Nii võeti kokku ekspeditsioon, millesse lisaks teadlastele oli kaasatud üks politseinik. Lendu maandudes küsis politseinik teadlastelt: “Noh, mis me siis nüüd teeme?” Mõnesajmeetrise edasiliikumise järel nägid nad kummalist olendit, kes meenutas siiski mingil moel naissoost maalast. Politseinik astus esmalt ette ja ütles sellele kummalisele olendile: “Tere, ma olen siin politseinik ja teie olete peatatud”. Siis juhtis ta teiste meeste tähelepanu sellele, et ümberringi oli ravitud vaikne luikerdav, millega olendi silmad kiirgasid. Olend pööras pilgu politseinikule ja nii see luusutamine lõpetati. “Ooh, kohutav,” ei sisaldanud tal enam öelda. “Mida sina teed siin?” küsis politseinik. Olend vastas läikiva häälega: “Ma olen Kosmosetädi, ma tulen rahu tuua ja anda head nõu”. Ka politseinik leidis olukorrast raske midagi aru saada ja julgustas välismaalast, et ta teaks, mida ta siis peaks tegema. Olend naeratas naeratas ja ütles: “Kõigepealt pean silma paistma, et kõik oleksid sõbralikud ja lõbusad”.