Ühel päeval läks vana koolmeister oma tavapärastele jalutuskäikudele kui äkitselt nägi maas vorstileiba. Ta pöördus selle poole ja ütles: “Oh vorstileib, ma saan aru, et sattusid minu teele, sest sa oled ümmargune ning kaldu rulluma. Aga miks oled sa poolik?”
Sellepeale vastas vorstileib: “Kui ma oleksin terve, oleks mu teekond siiani viinud mind jõe äärde.”
“Miks just jõe äärde?” päris koolmeister uudishimulikult.
“Kuna vesi on ümar, ta kuhugi ei kaldu, nagu mina,” vastas vorstileib naerdes.
Koolmeister sai aru, et tunnistas endale ühe vorstileiba ja õppis sellest päevast alates, et mõnikord võivad vastuseid pakkuda kõige ootamatumad kohad.
Märksõnad: “nali”, “naljad”, “koolmeister”, “vorstileib”