Väikeses Eesti linnas on üks pisike pood, kus käiakse sageli oma igapäevaseid oste tegemas. Ühel päeval tuleb sinna kohalik mees, kellel on mõned ostud sooritada.
“Proua müüja, ma sooviksin osta mõned viinapudelid,” ütleb mees.
Müüja vaatab talle kergelt arusaamatu pilguga otsa ja vastab: “Aga miks peaksin ma teile viina müüma? Te ju jood kõik ära ja siis probleemid vaid suurenevad.”
Mees vastab rahulikult: “Ei, proua müüja, te muretsete asjata. Mul on piisavalt kaine meel, et viina tarbida ja ma loomulikult tean, millal piir tuleb ette tõmmata.”
Müüja ei ole veel veendunud: “Aga kuidas ma sellest kindel saan olla?”
Mees vastab naeratades: “Kui ma enam ei oska pudelit avada, siis on see minu jaoks selge märk, et aeg on pidurit tõmmata.”
Järgmisel päeval tuli mees taas poodi, näojooned veidi murelikumad kui eelmisel päeval. “Proua müüja, kas saaksin osta veel mõned pudelid viina?” küsis ta.
Müüja naeratas ning vastas: “Muidugi! Aga kas olete pudeli avamisega hakkama saanud?”
Mees vastas kergelt häbelikult: “Proua müüja, mul on tõesti piinlik seda tunnistada, aga ma polnudki pudelit kunagi varem avanud. Eile oli esimene kord…”
Märksõnad: nali, naljad, Eesti, Eesti mees, pood, viin.