Ühel hommikul seisab mees bussipeatuses, kui tema kõrvale ilmub hiigelsuur koer puust ja nahast jopet kandmas. Mõeldes, et see on mingi reklaamitrikk, ei tee ta algul väljagi.
Koer vaatab meest, kergitab kulmu ja ütleb: “Õudne ilm, kas pole?” Meeletult üllatunud, vaatab mees ringi, et näha, kas keegi veel peale tema kuulis koera rääkimas. Tänav on aga inimtühi.
“Kas ma kuulsin õigesti? Rääkisid sa praegu?” küsib mees koeralt.
“Jah,” vastab koer. “See on see Eesti ilm, eks ole? Kunagi ei või teada, kas võtab vihma kallama või paistab päike.”
“Aga kuidas see võimalik on?” küsib mees hämmastunult.
“Ma töötasin kunagi laboris, kus mind geneetiliselt muudeti. Nüüd püüan kohaneda älise ühiskonnaga ja teen väikseid jutuajamisi seistes siin bussipeatuses,” seletab koer.
Mees vaatab koera suurte silmadega ja väriseva häälega ütleb: “Aga… sa ju ei näe inimene väga välja…”
Koer muigab ja vastab: “Oi, ära muretse, ma ootan lihtsalt, et mu sõber, jänku kõrgete kontsadega, sellest poest välja astuks.”
Märksõnad: nali, naljad, bussipeatus, koer, imelik, Eesti ilm