Päev läbi olin künnipõllul voonid oma korralikku tööd muudkui tegemas. See ei ole muidugi naljakas, aga tulin tuppa ja nägin kolmele poegadele, kuidas praegu kinno mindi. Olin mõnevõrra hämmeldunud, kuna polnud kuulnud, et nad plaanivad väljas käia. Küsisin: “Miks te mind kaasa ei kutsunud? Ei oleks siis võinud mind vahepeal põllult ära tuua?”
Üks poegadest kehitas õlgu ja ütles: “Ei olnud vajadust sind vahepeal ära tuua, vanaisa. Kutsusime su oma mõtetes kaasa, olid kohe meiega.”
Kuidas saan olla kindel, et kui mind kutsutakse oma mõtetes, jõuan ka kinno? Vahest jään põllule või kõrtsi ega saa teada, millal film algab ja lõpeb. Praegu vist narritakse, endal on lõbus.
Märksõnad: nali, naljad, kino, põld, külamees, tarkus.