Metsas elav eesti karu on oma urgu talveunne minemas. Tema uksel hakkab koputama metskitseke, kes palub endal lasta karu urus talvituda, kuna mets on talvise ilmaga liiga külm. Karu leiab, et talvel peaks iga loom endale ise sooja pesa leidma, kuid laseb lõpuks metskitsekese sisse. Tänu mõningasele vastutulelikkusele on uues talvekodus nüüd kaks looma.
Mõne aja pärast koputab uksel jänku. Loomulikult on jänku sellega seoses hädas, et maa on külm ja külm. Karu on veelgi vähem meeldiv, aga võtab jälle vastu. Nüüd on tal kolmeks kaaslane.
Uksele koputab järgmisena hundipoeg, kes on noor ja ei suuda talve läbida, et oma koopa jõuda. Karu ei ole väga rahul, kuid võtab lõpuks vastu. Talvekodus on nüüd neli looma.
Lõpuks koputab uksele rebane. Karu küsib, kas rebane saab aru, et karu ei ole loomadele talvekodu pakkuv heategija. Rebane vastab: “Ma tean, et sa lihtsalt ei suuda “ei” öelda.”
Märksõnad: nali, naljad, karu, mets, loomad.