Oli kord rändur, kes leidis Eestimaal külakesest talu, kus pakuti majutust ja toitu.
Rändaja ütles: “Ma olen kuulnud, et Eesti talunikel on kõige südamlikumad majaperenaised. Kas ma saaksin sinuga õhtust süüa ja teie külalislahkust proovida?”
Talumees silmitses rändajat ja ütles: “Muidugi saad, aga kõigepealt pead mind aitama.”
“Kuidas sa soovid, et ma sind aitan?” küsis rändaja.
Talumees vastas: “Meie lehm on kadunud, sa peaksid ta üles otsima. Kui sa leiad lehma, siis ma pakun sulle südamlikku külalislahkust ja hea õhtusöögi.”
Rändaja läks ja otsis lehma üles. Ta leidis lehma metsast, aitas talumehel lehma tagasi talu juurde viia, ja talumees pakkus talle õhtusöögi, nagu lubatud.
Pärast õhtusööki rändaja tänas talumeest ja küsis: “Kas külalislahkus on sinu jaoks alati selline raskusi nõudev?”
Talumees naeratas ja ütles: “Ei alati, aga kõik, mis on armas, nõuab vaeva.”
Märksõnad: nali, naljad, Eesti, reisija, talumees, külalislahkus.